Otse põhisisu juurde

Minu Bali ja kuidas ma siin ära armusin!

Alles sai Austraalias pastakaga lauale toksitud ja mõeldud kas minna Balile või mitte. Kaua aega mööda ei läinud kui juba sisestasin oma pangakaardi andmeid momondo.com-is ja piletid ära võtsin. Sees jälle tärkamas uudishimu ja uus hingamine tänu ees ootavale reisile. Bali tripp sai plaanitud suht spontaanselt ja ilma suurema planeerimiseta, võtsin endale alguses 4 päeva majutust ja see oli kogu lugu mis ma reisiks planeerisin.

Seiklus algas mul juba Austraalias, kus mul oli lennujaama jõudmiseks vaja sõita 1500km. Pileti ostmise hetkel asusin Griffithis, väike viinamarjadele ja veinile keskendunud linnake. Igatahes sai mõned päevad enne lendu kogu kogunenud varandus autosse pakitud ja teele asutud. Esimeseks peatuspunktiks valisin Sydney, kuna oli uskumatult suur tahe sauna minna. Sydneys leidsin sauna, mis ei olnud küll päris see mis lubatud, kuid parem kui mitte midagi. Veebilehel oli kirjas et saun on 90 kraadi, kuid kahjuks reaalsus oli teine ja kraade oli ainult umbes 60-70. Sauna jõudes sai hakatud reipalt leili viskama, lootsin kasvõi natukenegi seda temperatuuri kõrgemaks saada, hetke pärast sadasid sauna kaks austraalast. Need sai paari minutiga välja visatud sealt, ennem välja minemist küsisid ka kus kohast pärit olen, et niimoodi vett viskan. Ütlesin kus kohast tulen ja mis meie saunad on, selle peale muigasid ja lahkusid saunast. Varsti lõpetasin ka enda saunatamise ja jätkasin oma teekonnaga.

Järgmisel päeval põrutasin Brisbanei, kus kohtusin oma paari vana sõbraga. Sai muljetatud ja üldiselt plaanidest ja oludest räägitud. Need asjad tehtud läksin mina hotelli, pakkisin koti reisi jaoks kokku, võtsin ära pileti autole, mis oli üllatavalt soodne, 3 nädalat läks 168$ ainult. Kui Brisbaneist plaan Balile minna on siis https://airpark.bne.com.au/en/ sealt saab parima pakkumise parkimiseks. auto pargitud astusin parklast bussile ja sõitsin lennujaama. Lennujaamas andsin oma pagasi ära ja sättisin ennast väravasse istuma, sain seal ehk oma 20 minutit oldud kui nägin vana töökaaslast kellega austraalias koos töötasin. Maailm on ikka väike, kui kohtan isegi austraalias sama lendu sooritavat sõpra. Olgu aitab sellest tühjast tähjast ja asume selle juurde millest ma kirjutama tulin siia, Balist!

Balile maandudes lennujaamast taksoni trippisin koos töökaaslasega. Algus oli juba ärev, kui töökaaslase surfilaud koos riietega ei jõudnud kuidagi pagasi vastuvõttu. Ootasime oma hea tunni tema pagasit, vahepeal muljetasime Balist, kuna tema oli varem korduvalt käinud siis jagas lahkelt õpetussõnu ja viis mind kurssi hindadega. Näiteks rolleri rendi hind päevaks ei tohiks ületada 50000IDR, takso Kuta-sse minu elukohta ei tohiks minna rohkem kui 150000IDR, õlle hind mitte rohkem kui 30000IDR jne. Peale pagasi saabumist hakkasime liikuma väljapääsu poole kus iga nurga peal keegi ütitab sulle midagi müüa, olgu see siis takso, valuuta või mõni muu saadus. Mina võtsin kohe lennujaamast endale kohaliku sim-kaardi, et saaksin rahus internetti ja gps-i kasutada. Läks hästi selle ostuga, kuna koht mille ma endale esimesteks öödeks võtsin asus mitte millegi lähedal ja meil oli isegi taksojuhiga probleeme koha leidmisega. Tänu internetile sain kontakti maja omanikuga ja ta juhendas meid õigesse kohta. Kohale jõudes tutvusin majaga mis nägi tõeliselt hea välja. Bookisin endale airbnb.com vahendusel kolmeks ööks väikse villa, basseini, konditsioneeri, väikese aia ja muude mugavustega ainult 40 euro eest. Majaomanike kaudu sain veel rolleri esialgu 8-ks päevaks 400000IDR eest, mis toodi mulle maja ette.

Teisel päeval istusin oma rolleri selga ja läksin lihtsalt lähiümbrust avastama. Vaated mida nägin olid hingematvad, kõik see kohalik elu, kitsad tänavad, tihe liiklus ja piibutamine, lihtsalt võrratu! Sõitsin sihitult ringi oma hea pool päeva, käisin maitsesin kohalikke roogasid, külastasin randa ja harjusin siinse liiklusega. Liigeldes tuleb siin koguaeg 110% valvel olla, kuna rollerid võivad tulla nii vasakult kui paremalt, eest või tagant, puuduvad kiirusepiirangud, sõidetakse kõnniteel ja mida kõike veel, olukord on täiesti kreisi. Kui vooluga siin kaasa lähed siis ei ole see sõit kõige hullem ja kõik saavad siin hakkama. Ringi sõites sain Tinderis tutvutud ühe eestlannaga, kes oli ka solo traveller. Tegime plaani, et kohtume õhtul sky gardenis (ühes populaarseimas katuse klubis). Ideest teostuseni ei läinud palju aega ja juba saigi teekond sinna poole seatud. Sissepääs oli seal 116000IDR ehk kuskil 6 eurot ja see sisaldas buffee lauda ja tasuta jooke. Rahvast oli seal suhteliselt palju ja üksteise leidmine võttis veidi aega. Kui lõpuks kohtusime olin mina endale juba toidu, joogi ja laua ära võtnud, temaga oli liitunud üks laheda jutuga Iirlane. Veetsime laheda õhtu seal katusekohvikus ja tegime ka plaane järgmisteks päevadeks. Otsustasime et lähme koos Nusa Lembongan, Nusa Ceningan ja Nusa Penidale. Lõpetasime õhtu varakult et järgmisel päeval plaane teha.

Kolmandal päeval käisin Beach walk Mall-is shoplemas, läksin järgmisele levelile kohaliku toiduga ja proovisin kohalikke saadusi. Snakeskin fruit, mis oli oma olemuselt eemalepeletav aga maitselt värske ja krõmpsuv, noort kookost mis oli oma maitselt pehme ja kutsuv ja durian-i mis lõhnas nagu kole öö aga maitses kui paradiis. Uusi kogemusi sellel päeval oli rohkem ma plaaninud olin. Peale seda võtsin hotelli toa samas hotellis kus ööbis eestlanna kellega olin eelmise päeval kohtunud. Saime hotellis kokku ja läksime The Seven Rooftop Bari-i istuma, nautisime seal happy-hour-it ja päikese loojangut. Peale pikka istumist läksime hotelli kus sai mindud öösel naaber katusele turnima, öösel ujuma kus hetkega ajas turvamees meid välja. Paras seiklus oli see õhtu. Tänu happy-hourile oli hommikul ärkamine raske, tellitud oli autojuht, et saaksime minna saari avastama. Hommikul viisime pagasi pakihoidu ja võtsime teekonna ette saartele. 'FastBoat' maksis meil 200000IDR nägu ja reis kestis kuskil 45 minutit. Meri oli suhteliselt vaikne ja sõit oli sujuv. See mõnus vibe mis saarega kaasnes oli super!

Saartest lähealt räägin juba järgmises postituses. Saartel oli nii mõndagi teha ja näha!



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Esimene aasta Austraalias saab kohe läbi

WAU! Lihtsalt WAU! Ei ole sõnu kogu selle viimase aasta sündmuste käigule. Algus oli enam kui raske ja sai ikka korralikult põhjas ära käia. Nina oli kogu selle Austraalia katsumuse alguses no nii maha surutud, et peaaegu oli see seiklus mul väga kiirelt läbi saamas. Kuid ei, ma jätnud jonni ja läksin sellele seiklusele sirge seljaga vastu ja ei ole pidanud sellest hetkest saati pettuma. Olen tänulik, et kohe seikluse alguses seda kõige kibedamat poolt sain maitsta. Kannatus on see mis pannakse siin riigis proovile ja kohanemine võib aega võtta. Just see algus ongi see, mis on väga paljud esimeste päevade/kuudega välja visanud. Ära anna kohe alla, võta aega ja ole kannatlik. Naudi teekonda ja ära kiirusta, siin olles saan sellele igapäev kinnitust. Kui siin riigis algus üle elada, veidi vaeva näha ja tööd teha, siis võin omast kogemusest öelda, et vaeva saab siin tasutud. Kuula oma sisemust kutset, kui Austraalia peale oled mõelnud, siis tee see lihtsalt ära. Õhtu lõpuks sa elad ainu…

Enne road trippi

Enne kui alustasin oma reisiga Wallavillesse oli rida asju mille ära pidin tegema. Esiteks, et ma Austraalias turvaliselt raha oma kontol saaks hoida, taotlesin juba Eestis endale Commonwealth Bank-is pangakaardi. Aega läks sellega umbes 2 nädalat. Ajastus oli väga hea, kohe kui Austraaliasse jõudsin sain teate, et minu pangakaart on valmis. Teine asi mille ära tegin oli TFN number, ehk maksumaksja number Austraalias, kui seda ei tee siis jätad kena summa riiki. Kolmas aga mitte vähem tähtis asi mille ära tegin oli telefoninumber. Teenusepakkujaks võtsin Telstra, kuna olin kuulnud selle kohta parimat ja väga pettuma ei ole pidanud.

Brisbaneis sai veel tutvutud rohkelt uute inimestega, kellega sai käidud ka kuskil oja ääres. Kuna see oli esimene tripp siis väga aega ei leidnud, et pildistada, kuid ühe prohmaka ma peale jätsin.
Otsisime tegelikult küll koske aga selleni me ei jõudnudki. Amatöörid ma ütlen! Enam sellist asja ei ole lubanud, et eesmärgini ei jõua või anname alla ennem kui…