Otse põhisisu juurde

Reis tundmatusse

Kohe, kui oli rand ja päike seljataha jäetud asusime teele. Nagu ikka siis reisil valisime pigem spontaanse lähenemise ja ei broneerinud midagi ära. Teepeal sõites vaatasime koha välja kus ööbida. Esimeseks kohaks sai leitud hipsterite pelgupaik. Öömaja oli oma olemuselt toores ja täpselt sobilik lillelastele. Paik ise oli korralik ja puhas. Inimesed, kes seal ringi liikusid olid kõik pigem maalähedased ja veidi aeglased. Samuti olid seal kõik harjumatult sõbralikud. Nendeni ei olnud jõudnud ei Eesti hall elu ega muud argipäeva mured. Kui seal ööbisime siis ei tundunud, et oleks inimesi vaevanud ei kohustused ega tulevik.

Hommikul tegime veel mõned kiired jutuajamised mürgistest ämblikest ja muudest ohtudest Austraalias, ennem kui edasi sõitsime. Pea parajalt kärbseid täis aetud ja muid muremõtteid meile pähe süstitud saime liikvele. Tee peal oli nii mõndagi meenutada. Sõitsime juba lõbusalt oma paarsada kilomeetrit, kui lõpuks otsustas auto ülekuumeneda. Muretult sai siis tee äärde seisma jäädud ja põhjust otsima hakatud. Hetke möödudes leidsime põhjuse ja avastasime, et autol on radiaator katki. Valasime vett juurde ja kihutasime edasi. Sama jama pidime uuesti läbi tegema ennem kui Wallavillesse kohale jõudsime. Algselt oli plaan jõuda kohale päeval, aga tänu sellistele viperustele jõudsime kohale öö hämarustes.

Kohale jõudes läks õnneks kõik hästi, vaatasime üle oma valdused ja tutvusin reisikaaslase sõpradega. Nendega oli ka nii, et pikalt ei läinud kui ühise keele leidsime. Seltskond, kes ees ootas, oli väga mõnus Wallavilles. Omanikud samuti tagasi oma suuvaraga ei hoidnud ja andsid esimesel õhtul teada mis meid seal kandis edasi ootab. Järgmiseks hommikuks oli meile sebitud koht sidruni farmis ja mõttes oli ainult, et nüüd on unistus käega katsutav. Läksime järgmine päev kohale, täitsime blanketid ja saime tööle. See oli see hetk, kus arvasime, et Austraalia unistus on meieni jõudnud ja tähtede seis on meile naeratamas. Aga kus sa sellega. See oli alles kõige selle toore algus.

Seiklustest kuidas ja mis sai peale töö saamist kirjutan juba varsti järgmises loos.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Fakk these lemons!

Taaskord ühe helge pea ja avatud mõttemaailmaga inimeselt tagasiside saadud, hakkan siis oma blogi täiendama. Kui tavaliselt on mu postitused olnud lühikesed ja kokkuvõtvad, siis nüüd proovin kirja panna midagi vähe pikemat ja detailide rohkemat.

Igatahes nädalavahetus oli läbi ja taas algas kaua oodatud sidrunite korjamine. Igal hommikul kell 7:30 jättis Steve (supervisor), siis kõneposti kõigile korjajatele teate, kas töö toimub ja kui toimub, siis mis kell peab kohal olema. Sai siis taas äratus seatud hommikul kella 7:20 peale, et hommikul esimene hääl ei oleks Steve-i oma. Kell kukub ja karjuma hakkab mitme erineva hostelis elava inimese äratuskell. Kohe kui teatatud saab tööle saabumise aeg, siis tormab kööki nii umbes 10 matsi, üks tumedam kui teine. Kõigil vaja korraga vaaritama hakata, et tühja kõhuga tööle ei peaks minema. Küll ootad järjekorras, et omletti endale keerata ja küll ootad, et saaks hambad ja näo ära pesta.

Kui trall hostelis on lõppemas, siis järgmine võistlus a…

Minu Bali ja kuidas ma siin ära armusin!

Alles sai Austraalias pastakaga lauale toksitud ja mõeldud kas minna Balile või mitte. Kaua aega mööda ei läinud kui juba sisestasin oma pangakaardi andmeid momondo.com-is ja piletid ära võtsin. Sees jälle tärkamas uudishimu ja uus hingamine tänu ees ootavale reisile. Bali tripp sai plaanitud suht spontaanselt ja ilma suurema planeerimiseta, võtsin endale alguses 4 päeva majutust ja see oli kogu lugu mis ma reisiks planeerisin.

Seiklus algas mul juba Austraalias, kus mul oli lennujaama jõudmiseks vaja sõita 1500km. Pileti ostmise hetkel asusin Griffithis, väike viinamarjadele ja veinile keskendunud linnake. Igatahes sai mõned päevad enne lendu kogu kogunenud varandus autosse pakitud ja teele asutud. Esimeseks peatuspunktiks valisin Sydney, kuna oli uskumatult suur tahe sauna minna. Sydneys leidsin sauna, mis ei olnud küll päris see mis lubatud, kuid parem kui mitte midagi. Veebilehel oli kirjas et saun on 90 kraadi, kuid kahjuks reaalsus oli teine ja kraade oli ainult umbes 60-70. Sau…

Politsei, mäed ja öö Bundabergis

Nädal võimsalt varna visatud ja töönädal seljataha jäetud. Oleme kogunenud hostelisse kokku ja vaikselt gooni (kohalik odav pakivein) rüüpama hakanud. Mida rohkem vägijooki sees, seda suuremaks lähevad nädalavahetuse plaanid. Tekib mõte, et alustame hommiku 1000m mäe vallutamisega, siis lähme sama mäeküljel asuvasse Rock pools-i ja siis lõpetame õhtu linna peal. Pidasime plaani edasi ja mõtlesime, et alustame siis päeva kell 6 hommikul, kuna päev tõotas tulla pikk ja tahtsime varakult alustada. Õhtu aga venis pikapeale, goon vajas lahendamist ja jutt ei saanud kuidagi otsa, siis lõpetasime õhtu kuskil 2 paiku öösel.

Varakult plaanitud sõit hakkas 6-e asemel kell 8. Hommikune päike oli juba ammu taeva tõusnud ja sooja huugas oma 30-35 kraadi. Istusime autosse ja kohe oli auto tahavaatepeegli külge ennast ära parkinud Huntsman ämblik (u.10cm mitte väga mürgine), vapralt oksaga eemaldasime ta peeglilt ja saime oma reisiga alustada. Esimene asi mis jutuks tuli oli meie kellaaja valik, pea…