Otse põhisisu juurde

Puhkus ja laavakivid

Kätte oli jõudnud nädalavahetus ja otsustasime minna Austraaliat avastama. Asusime siis reipalt teele, lemmik biisid mängisid, ilm oli enam kui meeldiv ja elu oli lill. See oli nüüd see Austraalia, mille otsides ma olin mahasõitnud tuhandeid kilomeetreid. Raske on panna seda olekut sõnadesse, iga päev oleks nagu puhkus, aga see ei ole ka veel päris see. Kõik on täpselt nii, kui mitte parem, nagu ma endale ette kujutasin. Sooja on 30-40 kraadi, tuul puhub kergelt ja kindel siht on jõuda randa.

Peale mõningast istumist autos, olen viimaks kohal. Vaade oli võimas, rand oli laavakive täis, vesi oli taevasinine ja päike peegeldus rannaliival.
Seal olles aeg peatus, ma olin selles momendis kohal, mured olid kadunud hetkest mil varbad mattusid rannaliivas. Otsisime koha kus kannid maha panna ja läksime vette. Mõnda aega sai nauditud sooja merevett, kui hakkasime uut kohta otsima. Leidsime netist, samas lähedal, ühe huvitava rannaala. Mõtlesime, et lähme vaatame ka selle üle. Mõeldud tehtud.

Kohale jõudes oli üllatus suur, kallas oli hea mitusada meetrit pikk. Matk mereni võttis tugevalt ikka aega. Vahepeal oli juba tunne, et ei jõuagi mere äärde ja kuna päikesekreemi ei olnud ka veel peale määrinud, tekkis hetkes mõte, et kas tõesti põlen jälle rediseks. Õnneks olukord lahenes kiirelt ja pääsesin seekord ilma suuremate vigastusteta. Mõne tunni jõudsime olla ja nautida. Üks hetk hakkas vesi kiirelt tõusma ja saime aru, et on aeg lahkuda. Võtsime oma asjad ja panime tagasi Wallavillesse.

Järgmine kord räägin sidrunite tumedamast poolest ja mida silmas pidada, kui lähete sidruneid korjama.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu Bali ja kuidas ma siin ära armusin!

Alles sai Austraalias pastakaga lauale toksitud ja mõeldud kas minna Balile või mitte. Kaua aega mööda ei läinud kui juba sisestasin oma pangakaardi andmeid momondo.com-is ja piletid ära võtsin. Sees jälle tärkamas uudishimu ja uus hingamine tänu ees ootavale reisile. Bali tripp sai plaanitud suht spontaanselt ja ilma suurema planeerimiseta, võtsin endale alguses 4 päeva majutust ja see oli kogu lugu mis ma reisiks planeerisin.

Seiklus algas mul juba Austraalias, kus mul oli lennujaama jõudmiseks vaja sõita 1500km. Pileti ostmise hetkel asusin Griffithis, väike viinamarjadele ja veinile keskendunud linnake. Igatahes sai mõned päevad enne lendu kogu kogunenud varandus autosse pakitud ja teele asutud. Esimeseks peatuspunktiks valisin Sydney, kuna oli uskumatult suur tahe sauna minna. Sydneys leidsin sauna, mis ei olnud küll päris see mis lubatud, kuid parem kui mitte midagi. Veebilehel oli kirjas et saun on 90 kraadi, kuid kahjuks reaalsus oli teine ja kraade oli ainult umbes 60-70. Sau…

Esimene aasta Austraalias saab kohe läbi

WAU! Lihtsalt WAU! Ei ole sõnu kogu selle viimase aasta sündmuste käigule. Algus oli enam kui raske ja sai ikka korralikult põhjas ära käia. Nina oli kogu selle Austraalia katsumuse alguses no nii maha surutud, et peaaegu oli see seiklus mul väga kiirelt läbi saamas. Kuid ei, ma jätnud jonni ja läksin sellele seiklusele sirge seljaga vastu ja ei ole pidanud sellest hetkest saati pettuma. Olen tänulik, et kohe seikluse alguses seda kõige kibedamat poolt sain maitsta. Kannatus on see mis pannakse siin riigis proovile ja kohanemine võib aega võtta. Just see algus ongi see, mis on väga paljud esimeste päevade/kuudega välja visanud. Ära anna kohe alla, võta aega ja ole kannatlik. Naudi teekonda ja ära kiirusta, siin olles saan sellele igapäev kinnitust. Kui siin riigis algus üle elada, veidi vaeva näha ja tööd teha, siis võin omast kogemusest öelda, et vaeva saab siin tasutud. Kuula oma sisemust kutset, kui Austraalia peale oled mõelnud, siis tee see lihtsalt ära. Õhtu lõpuks sa elad ainu…

Fakk these lemons!

Taaskord ühe helge pea ja avatud mõttemaailmaga inimeselt tagasiside saadud, hakkan siis oma blogi täiendama. Kui tavaliselt on mu postitused olnud lühikesed ja kokkuvõtvad, siis nüüd proovin kirja panna midagi vähe pikemat ja detailide rohkemat.

Igatahes nädalavahetus oli läbi ja taas algas kaua oodatud sidrunite korjamine. Igal hommikul kell 7:30 jättis Steve (supervisor), siis kõneposti kõigile korjajatele teate, kas töö toimub ja kui toimub, siis mis kell peab kohal olema. Sai siis taas äratus seatud hommikul kella 7:20 peale, et hommikul esimene hääl ei oleks Steve-i oma. Kell kukub ja karjuma hakkab mitme erineva hostelis elava inimese äratuskell. Kohe kui teatatud saab tööle saabumise aeg, siis tormab kööki nii umbes 10 matsi, üks tumedam kui teine. Kõigil vaja korraga vaaritama hakata, et tühja kõhuga tööle ei peaks minema. Küll ootad järjekorras, et omletti endale keerata ja küll ootad, et saaks hambad ja näo ära pesta.

Kui trall hostelis on lõppemas, siis järgmine võistlus a…