Otse põhisisu juurde

Politsei, mäed ja öö Bundabergis

Nädal võimsalt varna visatud ja töönädal seljataha jäetud. Oleme kogunenud hostelisse kokku ja vaikselt gooni (kohalik odav pakivein) rüüpama hakanud. Mida rohkem vägijooki sees, seda suuremaks lähevad nädalavahetuse plaanid. Tekib mõte, et alustame hommiku 1000m mäe vallutamisega, siis lähme sama mäeküljel asuvasse Rock pools-i ja siis lõpetame õhtu linna peal. Pidasime plaani edasi ja mõtlesime, et alustame siis päeva kell 6 hommikul, kuna päev tõotas tulla pikk ja tahtsime varakult alustada. Õhtu aga venis pikapeale, goon vajas lahendamist ja jutt ei saanud kuidagi otsa, siis lõpetasime õhtu kuskil 2 paiku öösel.

Varakult plaanitud sõit hakkas 6-e asemel kell 8. Hommikune päike oli juba ammu taeva tõusnud ja sooja huugas oma 30-35 kraadi. Istusime autosse ja kohe oli auto tahavaatepeegli külge ennast ära parkinud Huntsman ämblik (u.10cm mitte väga mürgine), vapralt oksaga eemaldasime ta peeglilt ja saime oma reisiga alustada. Esimene asi mis jutuks tuli oli meie kellaaja valik, pea parajalt kõigil eelmisest õhtust kumav ja värvid ei olnud oma õiget värvi hakanud veel näitama. Kirusime esimese osa reisist siis Karli valitud varajast kellaaega, kuna teekond oli oma 120km pikk, siis ta ikka puid sai selle eest alla. Ülejäänud teekonnal sai ikka tuju üles keritud ja lõbusalt need kilomeetrid läbitud.

Jõudsime siis mäeni ja vaade mis avanes oli lihtsalt võrratu. Kilomeetri kõrgune kivimägi, mis umbes 600m ulatuses oli kaetud võsaga. Vaatad üles ja tunned kuidas mäe otsas ootab vabadus ja mitte ükski mure nii kõrgele ei ulatu. Mida lähemale me jõudsime, seda suuremaks läks ärevus. Parkisime auto ja täitsime seljakotid vee ja puuviljadega, et oleks energiat sellel reisil. Esimesed sada meetrit ei olnud veel hullu, kõigil oli tempo sees ja tipp paistis. Kohe kui veidi järsemaks mägi läks, siis hakkas pikapeale veninud õhtu tundma hakkama. Särgid hakkasid seljast tulema ja 35 kraadi kuuma kumas otse lagipähe, jalad muutusid kangemaks ja iga samm läks aina raskemaks. Keha streikis eelmisest õhtust kõigil ja vesi kulus liitritega.


Jõudsime siis viimase kahesaja meetri peale kus oli tõus nagu roniks seinast üles. Lükkasime siis oma neli käppa maha ja andsime kätele ja jalgadele tuld. Kivid pudenesid jalge all iga tõukega, all olevad said kaela korraliku kivirahe ja sellest olenevalt hakkasime hoidma pikivahet. "Veidi veel" kõlas kõigi suust ja nii me meeter, meetri haaval üles läksime. Võhm väljas, keha märg, jalad kanged, nii me kohale jõudsime. Hetkel mil sai kohale jõutud ununes kõik see väsimus ja kangus. Vabadus mis sellel hetkel keha kattis oli hingemattev. Horisont ulatus kümnete kilomeetrite kaugusele, rohelus, mäed, sinine taevas ja värske õhk katsid seda kõike. Mitte ühtegi mure ega mälestusi varasest ärkamisest pohmelliga, kõik oli unustatud.

Mäe otsas tegime hulga pilte ja nautisime varajast lõunat. Super kogemus ja veel parem seiklus. Käisime mäe peal ringi, avastasime uusi kohti ja nautisime kõike mida sellel kohal pakkuda oli. Peale kerget kosumist ja olemist, hakkasime alla minema. Alla minek aga oli veel raskem kui üles tulek. Kogu aeg näed seda lummavat vaadet enda ees ja peaaegu libised kividelt alla poole. Endal hirm nahas ja mõtled kas siis tõesti nii ongi mu viimsed minutid ja kivide vahel lõpetan. Õnneks kogu see matk sai ilma suuremate ohtudeta läbitud ja kõik jäid terveks.

Edasi läksime looduse poolt valmistatud basseinidesse, mis ei jäänud kuidagi alla oma vaadete poolest. Mitu erinevat veekogu, koskedena mäe vahelt alla voolamas. Vesi külm ja puhas nagu oleks otse allikast tulnud. Kõik me hakkasime ükshaaval vette hüppama, super värskendus sellele palavale päevale ja kuumale ilmale. Veetsime seal oma hea paar tundi, kohe kuidagi ei tahtnud tulema tulla sellest värskusest ja olemusest. Kohapeal julgemad teevad saltosid ja teevad muid trikke kui vette hüppavad. Naer lagistab vee vulina ja tuule kohina vahelt. Kõik naudivad, me tahaks ka pikemaks jääda, aga oleme teinud plaanid juba õhtuks. Pakime oma kodinad kokku, istume autosse ja sõidame hostelisse tagasi.

Hostelisse tagasi jõudes käisime pesust läbi ja hakkasime ennast linna minekuks sättima. Riided seljas ja soojendus tehtud asume teele. Linna jõudes, mis asub meist 50km eemal, otsime parkimiskoha ja seame sirged sammud meelelahutuste suunas. Jagame 8 pealise grupi kaheks, pooled jäävad auto juurde soojendama ja meie lähme linna peale. Mõned sajad meetrid eemal näeme esimest seltskonda, võtame suuna nende suunas, teeme juttu ja kiirelt leiame koha kuhu minna. kuna St.Patricks day ja sünnipäev sattusid samale ajale siis on linn meeletult rahvast täis ja kõigil kiirgab seljas midagi rohelist. Meeleolu on vinge ja tuju on laes.

Välibaari jõudes saame umbes paar tundi nautida muusikat ja kannude viisi meelemähist, kuniks saabub südaöö ja hakkame Karlile õnne soovima. Nagu Eestlastele kombeks siis rebime baari eest tooli ja hakkame teda õhku viskama. Kui jõudsime teda umbes 20 korda õhku tõsta siis Karl karjatas, et aitab! Lõpetasime õhkutõstmise ja endamisi mõtlesime mis juhtus, kuniks Karl väljutas endast hommiku, lõuna ja õhtusöögi. Meie kõik kõht kõveras naerame, õnneks asi lahenes ruttu ja saime pidustustega edasi minna.

Olles esimeses baaris oma pidustustega ühele poole saadud läksime kohalikku kuulsasse ööklubisse. Seal nautisime veel õhtut mõned tunnid kuni otsustasime tagasi autode juurde liikuda. Kohe kui saime klubist välja, tuli ühel meie kaasmaalastest suur tung ja vajadus oma põis ära tühjendada.  Valis sisi välja esimese vahetänava ja asus asjakallale, hetk läks mööda kui kõrval olevast maasturist astusid välja kaks mundris meest. See ilme ja kohkumus, mis valdas hädal olevat kaasmaalast, kui ta tabati pattu tegemas, oli kuldaväärt. Noormees viidi autosse ja tehti kokkuleppe trahv 240 dollarit. Õhtu ei saanud enam paremaks minna, kuid siiski ei olnud see veel kõik.

Jõudes auto juurde saime aru, et meie seast adekvaatset autojuhti ei leia ja asusime ööd veetma autos. Kiiremad võtsid mugavamad kohad ja mõned viimased kes õhtut esimesena ei tahtnud lõpetada said halvemad kohad. Üks meie sangaritest veetis öö autokatusel, teine õues lainelaual. Hommikul kui ärkasime oli nalja kui palju, leides ühe katuselt ja teise maast. Toibusime õhtust ja nautisime jõeäärset vaadet veel viimaseid hetki. Lugesime õhtu korda läinuks ja läksime tagasi hostelisse, lõpuks oli pidu läbi ja sai ennast uueks sidruni korjamiseks ette valmistada.




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Esimene aasta Austraalias saab kohe läbi

WAU! Lihtsalt WAU! Ei ole sõnu kogu selle viimase aasta sündmuste käigule. Algus oli enam kui raske ja sai ikka korralikult põhjas ära käia. Nina oli kogu selle Austraalia katsumuse alguses no nii maha surutud, et peaaegu oli see seiklus mul väga kiirelt läbi saamas. Kuid ei, ma jätnud jonni ja läksin sellele seiklusele sirge seljaga vastu ja ei ole pidanud sellest hetkest saati pettuma. Olen tänulik, et kohe seikluse alguses seda kõige kibedamat poolt sain maitsta. Kannatus on see mis pannakse siin riigis proovile ja kohanemine võib aega võtta. Just see algus ongi see, mis on väga paljud esimeste päevade/kuudega välja visanud. Ära anna kohe alla, võta aega ja ole kannatlik. Naudi teekonda ja ära kiirusta, siin olles saan sellele igapäev kinnitust. Kui siin riigis algus üle elada, veidi vaeva näha ja tööd teha, siis võin omast kogemusest öelda, et vaeva saab siin tasutud. Kuula oma sisemust kutset, kui Austraalia peale oled mõelnud, siis tee see lihtsalt ära. Õhtu lõpuks sa elad ainu…

Enne road trippi

Enne kui alustasin oma reisiga Wallavillesse oli rida asju mille ära pidin tegema. Esiteks, et ma Austraalias turvaliselt raha oma kontol saaks hoida, taotlesin juba Eestis endale Commonwealth Bank-is pangakaardi. Aega läks sellega umbes 2 nädalat. Ajastus oli väga hea, kohe kui Austraaliasse jõudsin sain teate, et minu pangakaart on valmis. Teine asi mille ära tegin oli TFN number, ehk maksumaksja number Austraalias, kui seda ei tee siis jätad kena summa riiki. Kolmas aga mitte vähem tähtis asi mille ära tegin oli telefoninumber. Teenusepakkujaks võtsin Telstra, kuna olin kuulnud selle kohta parimat ja väga pettuma ei ole pidanud.

Brisbaneis sai veel tutvutud rohkelt uute inimestega, kellega sai käidud ka kuskil oja ääres. Kuna see oli esimene tripp siis väga aega ei leidnud, et pildistada, kuid ühe prohmaka ma peale jätsin.
Otsisime tegelikult küll koske aga selleni me ei jõudnudki. Amatöörid ma ütlen! Enam sellist asja ei ole lubanud, et eesmärgini ei jõua või anname alla ennem kui…

Minu Bali ja kuidas ma siin ära armusin!

Alles sai Austraalias pastakaga lauale toksitud ja mõeldud kas minna Balile või mitte. Kaua aega mööda ei läinud kui juba sisestasin oma pangakaardi andmeid momondo.com-is ja piletid ära võtsin. Sees jälle tärkamas uudishimu ja uus hingamine tänu ees ootavale reisile. Bali tripp sai plaanitud suht spontaanselt ja ilma suurema planeerimiseta, võtsin endale alguses 4 päeva majutust ja see oli kogu lugu mis ma reisiks planeerisin.

Seiklus algas mul juba Austraalias, kus mul oli lennujaama jõudmiseks vaja sõita 1500km. Pileti ostmise hetkel asusin Griffithis, väike viinamarjadele ja veinile keskendunud linnake. Igatahes sai mõned päevad enne lendu kogu kogunenud varandus autosse pakitud ja teele asutud. Esimeseks peatuspunktiks valisin Sydney, kuna oli uskumatult suur tahe sauna minna. Sydneys leidsin sauna, mis ei olnud küll päris see mis lubatud, kuid parem kui mitte midagi. Veebilehel oli kirjas et saun on 90 kraadi, kuid kahjuks reaalsus oli teine ja kraade oli ainult umbes 60-70. Sau…