Otse põhisisu juurde

Enne road trippi

Enne kui alustasin oma reisiga Wallavillesse oli rida asju mille ära pidin tegema. Esiteks, et ma Austraalias turvaliselt raha oma kontol saaks hoida, taotlesin juba Eestis endale Commonwealth Bank-is pangakaardi. Aega läks sellega umbes 2 nädalat. Ajastus oli väga hea, kohe kui Austraaliasse jõudsin sain teate, et minu pangakaart on valmis. Teine asi mille ära tegin oli TFN number, ehk maksumaksja number Austraalias, kui seda ei tee siis jätad kena summa riiki. Kolmas aga mitte vähem tähtis asi mille ära tegin oli telefoninumber. Teenusepakkujaks võtsin Telstra, kuna olin kuulnud selle kohta parimat ja väga pettuma ei ole pidanud.

Brisbaneis sai veel tutvutud rohkelt uute inimestega, kellega sai käidud ka kuskil oja ääres. Kuna see oli esimene tripp siis väga aega ei leidnud, et pildistada, kuid ühe prohmaka ma peale jätsin.
Otsisime tegelikult küll koske aga selleni me ei jõudnudki. Amatöörid ma ütlen! Enam sellist asja ei ole lubanud, et eesmärgini ei jõua või anname alla ennem kui oleme sihtkoha leidnud. Samuti oli see esimene pikem kokkupuude päiksega mis mulle eriti armuline ei olnud ja kohe mind parajaks rediseks tõmbas. Nüüd õnneks oleme läbi hakanud saama ja pigem jätab endast peale jume kui karistuse. 

Mõni päev hiljem kui oli veidi Brisbaneiga tutvutud ja seda avastamas käidud, sai kõik oma pambud kokkupakitud, auto peale visatud ja Wallaville poole teele asutud. Marsruudi kogupikkus oli umbes 350km. Käisime läbi veel Sunshine Coast-ist ja Noosa Beach-ist.
Mõlemad linnad ja rannad tervitasid meid väga hästi. Päiksega olid juba suhted pigem paremad, ei kuritarvitanud mina teda, ega tema mind. Sellest sai meie suurepärane läbisaamine alguse ja pruunistumine võis alata. Pildilt võib ka näha, et see keha kui võrratu see ka ei oleks, pole külmades baltiriikides võimalust saanud, et ennast pruuniks päevitada.

Ennem kui ma marsruudiga edasi lähen ja räägin kuidas ja miks teepeale jäime, teen kiire pausi ja lasen olukorral seedida.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu Bali ja kuidas ma siin ära armusin!

Alles sai Austraalias pastakaga lauale toksitud ja mõeldud kas minna Balile või mitte. Kaua aega mööda ei läinud kui juba sisestasin oma pangakaardi andmeid momondo.com-is ja piletid ära võtsin. Sees jälle tärkamas uudishimu ja uus hingamine tänu ees ootavale reisile. Bali tripp sai plaanitud suht spontaanselt ja ilma suurema planeerimiseta, võtsin endale alguses 4 päeva majutust ja see oli kogu lugu mis ma reisiks planeerisin.

Seiklus algas mul juba Austraalias, kus mul oli lennujaama jõudmiseks vaja sõita 1500km. Pileti ostmise hetkel asusin Griffithis, väike viinamarjadele ja veinile keskendunud linnake. Igatahes sai mõned päevad enne lendu kogu kogunenud varandus autosse pakitud ja teele asutud. Esimeseks peatuspunktiks valisin Sydney, kuna oli uskumatult suur tahe sauna minna. Sydneys leidsin sauna, mis ei olnud küll päris see mis lubatud, kuid parem kui mitte midagi. Veebilehel oli kirjas et saun on 90 kraadi, kuid kahjuks reaalsus oli teine ja kraade oli ainult umbes 60-70. Sau…

Esimene aasta Austraalias saab kohe läbi

WAU! Lihtsalt WAU! Ei ole sõnu kogu selle viimase aasta sündmuste käigule. Algus oli enam kui raske ja sai ikka korralikult põhjas ära käia. Nina oli kogu selle Austraalia katsumuse alguses no nii maha surutud, et peaaegu oli see seiklus mul väga kiirelt läbi saamas. Kuid ei, ma jätnud jonni ja läksin sellele seiklusele sirge seljaga vastu ja ei ole pidanud sellest hetkest saati pettuma. Olen tänulik, et kohe seikluse alguses seda kõige kibedamat poolt sain maitsta. Kannatus on see mis pannakse siin riigis proovile ja kohanemine võib aega võtta. Just see algus ongi see, mis on väga paljud esimeste päevade/kuudega välja visanud. Ära anna kohe alla, võta aega ja ole kannatlik. Naudi teekonda ja ära kiirusta, siin olles saan sellele igapäev kinnitust. Kui siin riigis algus üle elada, veidi vaeva näha ja tööd teha, siis võin omast kogemusest öelda, et vaeva saab siin tasutud. Kuula oma sisemust kutset, kui Austraalia peale oled mõelnud, siis tee see lihtsalt ära. Õhtu lõpuks sa elad ainu…

Fakk these lemons!

Taaskord ühe helge pea ja avatud mõttemaailmaga inimeselt tagasiside saadud, hakkan siis oma blogi täiendama. Kui tavaliselt on mu postitused olnud lühikesed ja kokkuvõtvad, siis nüüd proovin kirja panna midagi vähe pikemat ja detailide rohkemat.

Igatahes nädalavahetus oli läbi ja taas algas kaua oodatud sidrunite korjamine. Igal hommikul kell 7:30 jättis Steve (supervisor), siis kõneposti kõigile korjajatele teate, kas töö toimub ja kui toimub, siis mis kell peab kohal olema. Sai siis taas äratus seatud hommikul kella 7:20 peale, et hommikul esimene hääl ei oleks Steve-i oma. Kell kukub ja karjuma hakkab mitme erineva hostelis elava inimese äratuskell. Kohe kui teatatud saab tööle saabumise aeg, siis tormab kööki nii umbes 10 matsi, üks tumedam kui teine. Kõigil vaja korraga vaaritama hakata, et tühja kõhuga tööle ei peaks minema. Küll ootad järjekorras, et omletti endale keerata ja küll ootad, et saaks hambad ja näo ära pesta.

Kui trall hostelis on lõppemas, siis järgmine võistlus a…