Otse põhisisu juurde

Austraaliasse tulek

Idee austraaliasse minekust oli mind köitnud juba aastaid. Kuid tulemist takistas alati asjade käik. Küll oli puudu julgusest, küll rahast, küll hoidis mind kinni elu ise ja veel sada muud häda. Lõpuks kui elu eestis oli lill aga samas ka täiesti karile omadega sõitnud siis tundsin, et ma vajan uut algust. Võtsin siis oma julguse pallid pihku, lõpetasin lahtised otsad ära ja andsin viisa taotluse sisse. Mõni minut hiljem oli viisa käes. Protsess viisa saamiseks võttis aega kõigest mõni minut, mis valmistas mulle suurt üllatust. Ei suutnud siiani uskuda, et olin lõpuks teinud otsuse ja nüüd ongi suht kindel minek. Seedisin seda viisat veel kuskil kuu aega ja ostsin ka pileti ära, et sealt enam taganemisteed ei oleks.

Paar kuud hiljem siis sai kodinad pakitud ja tuld tehtud Eestist. Ei saaks öelda et hirm mind valdas kui lennukile astusin, pigem oli see rõõm ja kergendus kui tulema sain kodumaalt. Reis läks kiirelt, kokku 27 tundi ja juba ma olingi 15000km kodust eemal. See esimene troopiline soe õhk mis mind Austraalias ootas oli ühtlasi leevendav ja ootamatu. Pikki kuid mis ma olin endamisi mõelnud, et mis mind Austraalias ees ootab oli lõpuks ometi mulle seda kõike näitamas.

Kogu reis muutus unistuste elust kohe kui ma jõudsin hostelisse. Esiteks hostel oli räpane, prussakad igal pool ja tuba jagasid 50-ne matsiga.

Selline oli siis paar järgmist päeva elamine kus mina sain tutvuda Austraaliaga ja ennast sisse seada. Siit saab ainult ülesmäge minna!

Tore uudis oli see, et seal hostelis tutvusin siis Raiduga kellega ka nüüdsest edasi tripime.

Järgmised seiklused viisid mind Wallavillesse ja sidruneid korjama.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu Bali ja kuidas ma siin ära armusin!

Alles sai Austraalias pastakaga lauale toksitud ja mõeldud kas minna Balile või mitte. Kaua aega mööda ei läinud kui juba sisestasin oma pangakaardi andmeid momondo.com-is ja piletid ära võtsin. Sees jälle tärkamas uudishimu ja uus hingamine tänu ees ootavale reisile. Bali tripp sai plaanitud suht spontaanselt ja ilma suurema planeerimiseta, võtsin endale alguses 4 päeva majutust ja see oli kogu lugu mis ma reisiks planeerisin.

Seiklus algas mul juba Austraalias, kus mul oli lennujaama jõudmiseks vaja sõita 1500km. Pileti ostmise hetkel asusin Griffithis, väike viinamarjadele ja veinile keskendunud linnake. Igatahes sai mõned päevad enne lendu kogu kogunenud varandus autosse pakitud ja teele asutud. Esimeseks peatuspunktiks valisin Sydney, kuna oli uskumatult suur tahe sauna minna. Sydneys leidsin sauna, mis ei olnud küll päris see mis lubatud, kuid parem kui mitte midagi. Veebilehel oli kirjas et saun on 90 kraadi, kuid kahjuks reaalsus oli teine ja kraade oli ainult umbes 60-70. Sau…

Fakk these lemons!

Taaskord ühe helge pea ja avatud mõttemaailmaga inimeselt tagasiside saadud, hakkan siis oma blogi täiendama. Kui tavaliselt on mu postitused olnud lühikesed ja kokkuvõtvad, siis nüüd proovin kirja panna midagi vähe pikemat ja detailide rohkemat.

Igatahes nädalavahetus oli läbi ja taas algas kaua oodatud sidrunite korjamine. Igal hommikul kell 7:30 jättis Steve (supervisor), siis kõneposti kõigile korjajatele teate, kas töö toimub ja kui toimub, siis mis kell peab kohal olema. Sai siis taas äratus seatud hommikul kella 7:20 peale, et hommikul esimene hääl ei oleks Steve-i oma. Kell kukub ja karjuma hakkab mitme erineva hostelis elava inimese äratuskell. Kohe kui teatatud saab tööle saabumise aeg, siis tormab kööki nii umbes 10 matsi, üks tumedam kui teine. Kõigil vaja korraga vaaritama hakata, et tühja kõhuga tööle ei peaks minema. Küll ootad järjekorras, et omletti endale keerata ja küll ootad, et saaks hambad ja näo ära pesta.

Kui trall hostelis on lõppemas, siis järgmine võistlus a…

Esimene aasta Austraalias saab kohe läbi

WAU! Lihtsalt WAU! Ei ole sõnu kogu selle viimase aasta sündmuste käigule. Algus oli enam kui raske ja sai ikka korralikult põhjas ära käia. Nina oli kogu selle Austraalia katsumuse alguses no nii maha surutud, et peaaegu oli see seiklus mul väga kiirelt läbi saamas. Kuid ei, ma jätnud jonni ja läksin sellele seiklusele sirge seljaga vastu ja ei ole pidanud sellest hetkest saati pettuma. Olen tänulik, et kohe seikluse alguses seda kõige kibedamat poolt sain maitsta. Kannatus on see mis pannakse siin riigis proovile ja kohanemine võib aega võtta. Just see algus ongi see, mis on väga paljud esimeste päevade/kuudega välja visanud. Ära anna kohe alla, võta aega ja ole kannatlik. Naudi teekonda ja ära kiirusta, siin olles saan sellele igapäev kinnitust. Kui siin riigis algus üle elada, veidi vaeva näha ja tööd teha, siis võin omast kogemusest öelda, et vaeva saab siin tasutud. Kuula oma sisemust kutset, kui Austraalia peale oled mõelnud, siis tee see lihtsalt ära. Õhtu lõpuks sa elad ainu…